Märtsiküüditamise mälestuspäeva videoinstallatsioon

2019. aastal möödus märtsiküüditamisest 70 aastat ning meie hea klient Inimõiguste Instituut, kelle ülesandeks on nende mälestuspäevade korraldamine, kutsus meid appi, et seekordne mälestuspäev eriti meeldejääv oleks. Mälestuspäeva korraldati üle Eesti ning Tallinnaski oli sündmuse asukohti mitu. Meid puudutas just Vabaduse väljakul toimuv.

Märtsiküüditamise mälestussündmuse installatsioon koosnes Vabaduse väljakul kahest osast: majaseinale projitseeritud kaheosalisest videopildist ja väljakule küünaldega maha märgitud Eestimaa kaardist.

Meie ülesanded olid järgmised:

1. Välja mõelda ja toota linnavalitsuse fassaadile projitseeritav animatsioon
   Lugu küüditamisest, mis annaks edasi toimunu traagilisuse ja oleks samas olulistes punktides faktitäpne.
2. Animeerida katkematu reana 3h keriv nimekiri kõikide küüditatute nimedega
3. Kavandada Vabaduse väljakule kenasti paigutuv Eestimaa kaardi kontuur ja küüditamisteekonnad (rongi- ja laevateed)
   Ja hiljem see kontuur küünaldega maha märkida, et inimesed seejärel oma küünlad sinna kontuuri sisse saaks paigutada ja Eestimaa sel viisil ka seest ära värviksid.
4. Teostada visuaalsed teavitusmaterjalid nagu tele- ja raadioreklaam, ning teostada ja läbi viia Facebooki kampaania, et avalikkus mälestussündmusest teadlik oleks ja tulla/osaleda oskaks.

Kuidas sündis videoprojektsioon majaseinal

Kui tekkis idee majaseinale videot projitseerida, tuli meil lahendada kaks väljakutset: toota kuu ajaga sisukas ja visuaalselt kvaliteetne animatsioon ning leida tehniline lahendus videopildi majaseinale projitseerimiseks. Peale esimest sotryboardi kavandi esitlemist kliendile sai selgeks, et tegemist ei saanud olla lihtsalt liiga vaba “nägemusega” küüditamisest. Seejärel töötasime faktitäpsuse huvides läbi hulga nii kirjalikku kui videoarhiivide infomaterjali. Õiged automudelid, õiged rongitüübid, õiged univormid, õiged vaated rongi sisemusse jms. Kuigi stiliseeritud, on siiski igas pildis rohkem autentsust ja täpsust kui ehk arvata võiks.

Joonistasime storyboardi ümber ja selle kinnitamise järel asusime 3D-mudeleid looma ning sobivates asendites inimeste fotosid siluettideks ümber joonistama. Asusime välja mõtlema, kuidas tehniliselt teostada okastraadi ümber maja kerimine… Hakkasime stseene paika panema, animeerima, valgustama ja lõpuks muidugi välja renderdama ja helindama. Lihvisime animatsiooni sõna otseses mõttes viimase hetkeni — selle viimane versioon laaditi alles Vabaduse väljakul kohapeal serverist alla, et 15 minutit hiljem projektsioonina majaseinale näidata! Muidugi mõjutas ka see, et eelmisel õhtul tehnilist proovi tehes saime aru, mida pildiliselt veel muuta tuleks, et fassaadile näidatav video järgmisel päeval kõige ilusam paistaks.

Selleks, et detailselt läbimõeldud ja piinliku hoolega teostatud animatsioon seinale saaks, oli muidugi vaja projektoreid. Suure valgusjõuga häid projektoreid. Esialgu paistis, et Eestist neid saada polegi võimalik ja uurisime juba Leedu võimalusi, aga siis selgus, et saab ikka ka Eestist. Peaaegu. Nimelt läks parima pildi saamiseks tarvis 8 uue generatsiooni laserprojektorit ja Eestis leidus selliseid üldse kokku vaid 6, seega tuli lõpuks Rootsist 2 projektorit juurde rentida. Eredama pildi saamiseks jagati majasein neljaks ja igal neljandikul näitasid kaks projektorit pilti üksteise peale. Kaks 20 000 luumenilist projektorit (võrdluseks olgu öeldud, et keskmisel kontoriprojektoril on 2000-3000 luumenit valgusjõudu).

Kuidas sündis küünaldest Eestimaa kontuur

Võtsime aluseks aerofoto Vabaduse väljakust ning stiliseerisime sinna võimalikult lihtsate sirgjoontega Eestimaa kaardi. Kasutasime platsi katvat kiviplaatidest ruudustikku koordinaatteljestikuna, arvestades, et hiljem küünlaid füüsiliselt platsile paigutades oleks see võimalikult lihtne ja kindel.

Märtsiküüditamise mälestuspäeval tulid kolm inimest meie agentuurist varakult väljakule. Kõigepealt märkisime maha iga sirge otsapunktid ning täitsime siis vabatahtlike abiga vektori keskmise osa. Ning paar tundi hiljem oligi kontuur ning küüditamisteekonnad kenasti maha märgitud.

Kokkuvõtteks

Mälestuspäev sai visuaalselt väga ilus ja sisuliselt hingekriipiv. Animatsiooni muusikaline taust ja selle kõrval lakkamatult keriv tohutupikk küüditatute nimekiri pani mõtlema, mõistma ja mäletama nii mõnegi, kes toonastele sündmustele iial süvitsi mõelnud ei olnud. Küünaldest Eestimaa oli sümboolne ja ilus tribuut märtsiküüditamise ohvritele.